Kreeka pöörab reforme tagasi

Värskelt parlamendis heaks kiidetud seadus võib tähendada ca 13 000 töötaja tagasipalkamist. See tähendaks muu hulgas koolidesse „vahtide“ naasmist ning munitsipaalpolitsei taastamist. Samuti on kavas tühistada tsiviilteenistujate iga-aastase atesteerimise ja saavutustepõhise edutamise nõue.

Kokku on siiski lepitud ka reforme, mis on Kreeka laenuandjate silmis vajalikud ja positiivsed – näiteks muudatustes elektrooniliste riigihangete ja avaliku sektori maksete süsteemis, mis peaksid suurendama läbipaistvust.

Financial Times kirjutab, et Kreeka valitsuse kõnelustel kreeditoridega on hakatud mõnevõrra kiiremini edasi liikuma, kuid ELi ametnikud on väljavaadetes üsna pessimistlikud, et esmaspäeval toimuval eurogrupi rahandusministrite kohtumisel võiks Kreeka kohta mingi kokkulepe sündida.

Järgmisel päeval, 12. mail, tuleb rahahädas Kreeka valitsusel tasuda IMFile 767 miljonit eurot.

Kokkuleppest eurogrupiga sõltub ka Euroopa Keskpanga otsus, kas piirata Kreeka juurdepääsu keskpanga erakorralisele likviidsusabile, ütlesid agentuurile Bloomberg kaks informeeritud allikat.

Euroopa Keskpank on valmis tõstma Kreeka likviidsuslaenude tagatisnõuet, kui Kreeka valitsus ei ilmuta valmisolekut kõnelustel kompromissile jõuda, ütles üks anonüümsust palunud ametnik. Euroopa Keskpank keeldus kommenteerimast.

Kreeka pankade olukord halveneb, hoiuste väljavool jätkub. Kolmapäeval otsustas Euroopa Keskpank tõsta Kreeka pankadele Kreeka keskpangast väljastatavate erakorraliste likviidsuslaenude mahtu 2 miljardi euro võrra 78,9 miljardile eurole. Mitu Euroopa Keskpanga nõukogu liiget on juba nurisenud, et taoline erakorraline abi ei saa põlistuda.

Euroala keskpangad muretsevad Kreeka maksevõime pärast, kuid ei taha omalt poolt rahakraane Kreekale kinni keerata, enne kui poliitikud on saanud võimaluse Kreeka abiprogrammi päästa. Kõigepealt tahetakse ära oodata, mis selgub esmaspäeval eurogrupi rahandusministrite kohtumisel.